Naivistlik Nerva töötab produtsendi toel

Tartlane Koit Nerva (30) ehk kunstnikuna lihtsalt Nerva on viimastel aastatel müünud maha umbes kakssada naivistlikku pilti ja ennustab, et suudaks ära elada ainult kunstist.

Teil on olemas oma produtsent - kui levinud see eesti kunstnike hulgas on?

Ei ole levinud. Keskmine eesti kunstnik teeb võimalikult palju ise, hoiab kulutusi kokku. Ise käiakse ka kunstifestivalidel ja -laatadel oma töid müümas.

Mina tegin alguses loomulikult samamoodi. Siis kogesin, et mu tunnid ööpäevas on ikkagi piiratud. Ükskõik kui hea müügiedu mul ei ole, ma ei jõua kunagi rohkem, kui ma füüsiliselt teha suudan.

Hoopis teine lähenemine on selline, et teha ise minimaalset ehk seda, mis on otseselt loomisega seotud. Ülejäänu, mis iganes võimalik, anda abilistele ja alltöövõtjatele.

Kui palju on teil praegu lisaks produtsendile alltöövõtjaid?

Produtsent on põhikohaga tööl. Alltöövõtjana töötab firma Seri Disain. Nad trükivad pildi paberile, lamineerivad selle pealt ja panevad spetsiaalsele aluspapile.

Kui asi on laminaadi all ja papile pandud, siis käib raamija töödel järel, paneb ateljees raamid ümber, pakib pildid kilesse ja saadab välja, kuhu tarvis.

Enne lamineerimist käin mina pilte signeerimas. Kõik signatuurid ja pildi nimed on eraldi igale eksemplarile peale kirjutatud, siin ma kellegi abi ei kasuta.

Kui palju aega te ise neile töödele pühendate?

Keskmiselt läheb nädala jooksul kaks tervet päeva piltide tegemisele. Lisaks ehk ka mõned üritused.

Mitu pilti on üldse õnnestunud maha müüa?

Akrüülmaale, mis ma tegin käsitsi, oli umbes 90. Nendest on kaks alles ja neid ma ei müügi.

Eelmise aasta algusest hakkasin tegema graafikat, juulis esitlesin pilte avalikkusele. Esimese kuue kuuga müüsin maha enam-vähem täpselt sada tööd. Kokku tegin eelmisel aastal 32 erinevat pilti, igaühest 25 eksemplari.

Miks otsustasite graafikale üle minna? Kas see võimaldab rohkem toota?

Jah, aga on ka teisi väga olulisi põhjusi. Näiteks saab jätta ühe eksemplari alati endale. Lihtsalt kogesin seda, mida, ma julgen öelda, on kogenud kõik maalijad - on küll tore ja rõõmus, kui klient ainsa töö ära ostab, aga on ka õudselt valus.

Samuti on kergem teha mitut näitust korraga, sest näituseaegade kokkusobitamine on täiesti teadus.

Me oleme rääkinud, kuidas kunsti võimalikult kergesti maha müüa. Aga kuhu jääb siis loomevalu ja tung midagi paberile panna?

See ongi see, mille ma endale jätsin. Kui tegin akrüüli, oli higimull otsaees just müümise pärast. Pildi tegemine oli kõige rõõmsam pool. Tänase päeva seisuga on see rõõmsam pool mulle alles jäänud.

Selles mõttes olen küll aus tegija ja puhta südamega, et ma ei tee midagi turu järgi. Kas turg selle, mis tehtud, vastu võtab, on iseasi.

Töötate ka vanemprogrammeerijana (USA firmas Raintree Systems Inc - toim). Kui te seda tööd ei teeks, kas tuleksite toime ainult graafika müügist?

Eks ikka tuleks. Sest pööraksin sellele ilmselt ka rohkem tähelepanu.

Aga ma ei näe mingit põhjust, miks nii teha. Ka programmeerimine kui selline on mulle loominguline ettevõtmine.

Teie pildid meenutavad Navitrolla töid. Eeskätt need, kus maastike taustal on üksikud naivistlikus stiilis loomad. Kas see on teadlik?

Ma ei eita, et nad meenutavad Navitrollat. Mõnes asjas on meie mõttemaailm ilmselt natuke sarnane. Aga ma arvan, et kui neid pilte veidi rohkem vaadata, on erinevused väga selged.

Kes teie eeskujud on?

Ma ei tunne, et mul oleks väga selget eeskuju. Ma ei ole ühtegi ideed otseselt kuskilt võtnud. Aga et tekiks inspiratsiooni jaoks vajalik õhkkond, on kindlasti kasulik vaadata ringi, mida teised on teinud.

Mulle meeldib kohutavalt abstraktne kunst. Ise ma seda teed ei ole läinud, sest ma arvan, et peab olema sünnist kaasa antud soodumus teha head abstraktset kompositsiooni ja minul seda ei ole.

Aga ma näen, et mu kolmeaastasel pojal seda on.

Miks olete oma lastele nii tavatud nimed pannud - poeg on Ef, kahekuune tütar Ke?

Sisemiselt on ju kunstnikud boheemlased. Mõnel väljendub see räpakas välimuses, pikkades öödes. Mina tahaksin teistpidi eriline olla. Ka minu kaasa (Eve Nerva - toim) ei ole huvitatud liiga tavalisest ja keskpärasest elust.

Ja ma arvan, et lastele isikupärase nime andmine on neile väga suur kingitus.

Kuidas see nimevalik käis - kas vaatasite, et neis oleks mingit väge, et ei oleks tavaline?

Päris nii mitte, et ei oleks tavaline. Kõla oli tähtis, et nime oleks mõnus öelda: minu nimi on Ef Nerva. Tegelikult on poja täielik nimi Ef Nei Net ja tütrel Ke Nette.

Olete õppinud heliloojaks. Kuidas ikkagi leidsite, et kujutav kunst sobib teile rohkem?

Lapsena oli mul väga suur huvi muusika vastu ja mind peeti ka andekaks, nii et muusika õppimine oli kindel valik. Konservatooriumi ma siiski ei lõpetanud.

Alguses õppisin viiulit, siis sain aru, et olin huvitatud ikkagi heliloomingust, aga hiljem mõistsin sedagi, et mul ei ole selles valdkonnas perspektiivi. Palju meil on siin edukaid heliloojaid? Nad on enamjaolt poplugude tegijad ja saavad teha ainult seda, mida turg nõuab.

Tegelik pöördepunkt oli siis, kui ma olin ära teinud Harmoonia-nimelise plaadi.

Mis stiilis see oli?

See on süntesaatorimuusika, võibolla natuke new age’i poole.

Mõni aeg pärast seda müüsin oma tehnika maha - leidsin, et selle pilli võimalused olid ammendatud - ja uut ei ostnud. Tekkis väljendusvõimaluste kriis. See oli aastal 1998.

Siis ma avastasin täiesti juhuslikult joonistamise. Mõtlesin, et lihtsalt proovin. Tegin eluka, kes domineerib mu piltides tänaseni - ma nimetan teda nokkloomaks (nagu suurenokaline lind - toim).

Värvisin talle mingi tausta, näitasin oma emale, kes on professionaalne kunstnik. Tema oli vaimustuses. Siis tegin suure pildi, 70 korda 100 sentimeetrit, akrüülvärvidega.

Olid just käimas kunstilaadad ja ma tahtsin ema piltidega välja minna. Panin enda oma ka välja. Kohe osteti ära. Läksin koju, tegin paar pilti juurde ja need osteti ka ära.

Teie jutust jääb kõlama, et olete päris rahul sellega, kuhu olete jõudnud ja mida elu jooksul teinud.

Jah ja ei. Olen natuke rahul ehk tänase päevaga. Aga ma ei ole kahetseja tüüpi inimene. Kui ma teen elus vigu, siis püüan neist õppida. Ma ei suuda end panna sellisesse seisundisse, et sügavalt tahaks aega tagasi pöörata.

Need otsused, mis minu elu praegu mõjutavad, on olnud õiged.

Tegelikult ei ole ma alati oma otsustes nii kindel, tahan kuulata ka teiste arvamusi. Produtsendil, kelle ma olen palganud, on väga suur õigus öelda, mida ma pean tegema - kuigi ma olen tema ülemus.

Ja seda, mida ma tahan saavutada, ei ole ma kindlasti saavutanud.

Mida te saavutada tahate?

Kindlasti tahaksin saavutada paremat taset oma töödes ja see tuleb ainult ajaga. Ja iga enesest lugu pidav inimene võiks elus välja anda vähemalt ühe raamatu.

Ja väga tähtis on mulle mu pere. Tahaksin kindlasti, et lapsed saaksid kasvada, tunda end täisväärtuslikuna ja jõuda eesmärkideni, mis neid tõesti paeluvad. Ma ei taha nende eest otsuseid ära teha.

Navitrolla, kunstnik:

Nägin Nerva töid esimest korda umbes aasta tagasi ja nad meeldisin mulle täitsa palju. Ütleksin, et ideeliselt on mõned tööd päris tugevad, ainult häid töid pole ühelgi kunstnikul.

See on uut tüüpi kunst, kus lõpptulemus on ainult arvutiga tehtud. Ja maailmas muutub uue meedia kasutamine üha popimaks.

15-aastase kunstnikustaaži juures olen ise piltlikult öeldes püksitegemise lõpetanud, paariaastase staažiga kunstnik on nagu äsja sündinud. Las tõestab ennast.