Tartu noor kunstnik Nerva avas teisipäeval Kunda ühisgümnaasiumis isiknäituse Väga värvilised pildid
.
Väljapanek oli iselaadseid pilte loovale Nervale mitut pidi esimene: esimene näitus koolis ja esimene Lääne-Virumaal. Nerva saabumine Kunda ühisgümnaasiumisse avas ka kooli 110. sünnipäeva üritused.
Nii nagu alati, oli kunstnik oma näituse avamisel kohal kogu perega, kaasas abikaasa Eve ning lapsed - viiene Ef ja kahene Ke, kes lõbusalt mööda õdusat kooliaulat ringi vudisid ning väljapanekut uudistama tulnud kundalastele oranže paberilehti pihku jagasid.
Õpilased hindasid
Oranžid paberid olid hinnetelehed. Nimelt oli Nerva otsustanud panna õpilased teda kui kunstnikku viiepallisüsteemis hindama idee, värvitunnetuse, kompositsiooni, tõsiduse, teostuse, pildiallkirjade, humoorikuse poolest.
Täidetud hinnetelehe eest sai igaüks Nervalt kunstniku taiesega postkaardi, mida soovi korral võis ka kunstniku signatuuriga täiendada. Ja soovijaid leidus.
Avamine ise oli lihtne, ilma liigse paatose ja pidulikkuseta. Kooli tütarlasteansambel laulis helehäälselt laulu poistest ja tüdrukutest ning noor huvijuht Kaido Veski kitarri saatel lihtsatest asjadest.
Koolipsühholoog Lea Metsiselt, kes oli ka Nerva Kundasse kutsumise eestvõtja, sai publik teada, et Nerva on tegelikult õppinud hoopis muusikuks. Kunstiga hakkas ta tegelema siis, kui vana süntesaatori maha müüs, aga uue ostmiseks raha nappis.
Nerva ise pikalt kõnelema ei kippunud, ent kui gümnasistid palusid kunstnikul iga pildi kohta midagi jutustada, mõtestas fantaasiarikkalt, lapseliku kõnepruugiga ning vaimukalt lahti kõik 27 maali.
Kunstnik lisas selgitavad märkused kohati kummaliste pildiallkirjade kohta nagu Tondid karbis
ja kohe sai näitus hoopis teise hingamise. Lähedasema.
Stiil või stiilitus
Küsimuse peale, miks just selline stiil, miks mitte portreed või maastikumaalid, vastas Nerva, et teeb nii, nagu tuleb.
Küllap on nii, et tublid kunstnikud saavad kunstistiilide hulgast valida, kehvemad teevad aga ainult seda, mis neile sisetunne ütleb. Mina kuulun vististi viimaste hulka,
arutles ta ja lausus, et kunst on selline tore asi, et teed seda, mida tahad.
Keegi ei saa öelda, et ära tee siniseid maale - kasuta hoopis rohelist. Või küsida, miks sa paned puu taevasse rippuma, puu ei kasva ju taevas. Selles ongi kunsti võlu. Tegelikus elus peab teistega arvestama ja ei saa alati teha nii, nagu ise tahad,
pajatas Nerva.
Nerva tööd on värviküllased ja siirad, teostatud giclee tehnikas, mis pärineb Prantsusmaalt ja võimaldab teha võrdväärseid koopiaid.
Kõigepealt joonistan ikka pliiatsiga, seejärel töötlen Photoshopis ja lõpuks trükin lõuendile,
kirjeldas Nerva oma piltide valmimist. Igast pildist on piiratud arv signeeritud koopiaid, et ei kaoks kunstiteose kui investeeringu väärtus.
Sel ajal kui kunstnik õpilastega vestles, tegi Nerva tubli assistent Anti Einpaul kokkuvõtteid hinnetelehtedest.
Tuli välja, et tööde hinded olid enam-vähem positiivsed. Kehvemaid oli pandud vaid valdkondades tõsidus ja asjalikkus
.
