Võib ju küsida, kas kunsti saab kunagi palju või kas meie linnapiltidesse tekkivad salongid, galeriid ja muud mitmekesise kunsti eksponeerimise kohad ei jää publikuvaeseks?
Tartu vanimas säilinud puumajas leiab vanalinna uudistaja ühtäkki Nerva kunstikambri, mille avasid Nerva päikeselise kunsti austajad ühel soojal juuliõhtul ilma meediakärata. Otsisin oma loomingu püsivaks näitamiseks müügisalongi, kui hea sõber tuli välja mõttega, et selleks kohaks võiks olla vabanenud ruum ajaloolises majas,
seisis Nerva pisut kohmetult hubases kunstikambris külaliste keskel.
Põlvamaal sündinud Nerva alustas oma kunstnikuteed 1998.a. akrüülmaalidega. 2002.a. katsetas ta tindi baasil graafikaga ja tema käega arvutis joonistatud tembutavad nokkloomad said kiiresti populaarseks. Nooruses muusikakoolis õppinud Nervat paelus muusika ja komponeerimine. Müüsin süntesaatorid maha, uute võimsamate ostmiseks raha polnud. Äkki oli mu ümber tühjus. Otsisin muusika kõrvale oma hinges uut väljundit,
meenutas ta.
Mõte graafikast vallutas kunstniku hinge kahe aasta eest. Hakkasin maalimise asemel tegema samas stiilis pilte arvutiga. Graafikas saab viimistlusega tegeleda detailsemalt, ka kiiremini. Maalisin nagu iseendale, maale ju kaht ühesugust ei tee. Kui maalid ära kinkisin või müüsin, kadus mul nendega kontakt. Jäin neid taga nutma. Ega ma saa ka ilma muusika ja pillideta hakkama, mängin iseendale,
tunnistas Nerva enda jagamist kahe kunstiliigi vahel.
Kas vaataja ei aja teda segi esmapilgul sarnase käekirjaga Navitrollaga? Pealiskaudsel vaatlemisel on tõesti sarnasus olemas. See on ilmselt mõttemaailma sarnasus,
möönis Nerva, kes on kahe aastaga esinenud oma isikunäitustega mitmes Eesti linnas.
Tema pisut naivistlikud, looduslähedased rõõmsavärvilised tööd köidavad vaataja pilke. Tema kätest tulnud soojatoonilistes teostes figureerivad tihti päike ja kuu. Kunstnik tahab veel teha suuri graafikatöid lõuendile.
Juba esimestel kambri lahtioleku päevadel leidsid tee sinna linnas patseerivad turistid.
Ühe suurema graafilise töö ostis norralane, välismaale on siit juba mitu pilti viidud,
sättis kambri perenaine Merili Lemmats seinale uusi töid. Nerva enda sõnul valmib tal aastaga 30-40 tööd. Südames hellitab kunstnikuna tuntuks saanud Nerva lootust, et üllitab veel ühe oma muusikaga CD. Üks tal juba on.
Kunstikambri hubases miljöös saab sõpradega juttu puhuda. Pealegi on maja keskel võimalus puhata jalga vanas mantelkorstnas. Ainukeses, mis Tartus peale 1775.a. laastavaid tulekahjusid säilinud on.
