Valga kultuurikeskus on 25. kunstikuu puhul, mis teisipäeval pidulikult alguse sai, pilgeni kunsti täis. Näituste mitmekesisus annab kinnitust, et traditsioon kogub üha jõudu. Ovaalsaalis saab näha maakonna 45 harrastuskunstniku töid, millest igaüks oma loojale omane. Kujutatud on loodusvaateid, metsa, lilli, loomi ja inimesi. Silma jäid Tiina Saarmanni, Alventina Karpatsi ja Gerta Visteri maalid, mis kandsid sama nime, nagu tänavune kunstikuugi: «Usk. Lootus. Armastus». Kõige enam köitis aga minu pilku Jelena Topsi maal «Hobused». Esimest korda on kunstikuu näitusel Reet Ohna maaliga «Lill sügisesest aiast».
Ovaalsaali ees saab uudistada Tartu Ülikooli loodusmuuseumi rändnäitust «Läänemeri elab». Kultuurikeskuse teatrisaali fuajees on Eesti graafikakunstniku Nerva isikunäitus
Kodanikunime Koit Nerva kandev mees on sündinud 1972. aastal Põlvamaal. Muusikalise hariduse saanud Nerva hakkas kunstiga aktiivsemalt tegelema 1998. aastal. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 250 graafikaseeriat, samuti on tal valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on tal olnud rohkem kui 60 isikunäitust Eestis ja välisriikides.
«Mind inspireerib ümber toimuv. Kunstnikuna oleme lapsed, meile meeldib mängida ja kunstnikuna saab teha, mida tavalises elus ei saa. Saan pintsli abil oma veidrusi välja elada,» ütles kunstnik näituse avamisel.
Üleval on paarkümmend tema tööd, mille läbiv teema on puud ja pallid. «Pall on täiuslik ja põnev vorm. Puudes on sees aga pika ea lugu, sest kes meist ei ihkaks sama pikka elu, nagu on puudel,» selgitas ta lahti oma tööde teema. Valgalastel oli ainulaadne võimalus tutvuda Nerva tööga «Konverter töötab nagu kellavärk», mis peagi läheb üles Ahhaa keskusesse ning on pühendatud keskuse asutaja Tiiu Silla mälestusele.
Maalimine kui teraapia
Seitsmendat korda oma loomingut näitusele toonud valgalane Terje Treu on maalikunsti tõdesid õppinud Tiina Saarmanni kunstistuudios. «Koolipõlves ma joonistada ei osanud. Olen hea näide sellest, et asjatundja käe all võib iga inimene saada maalimisega hakkama,» sõnas Treu.
Kõige enam meeldib naisele maalida loodusvaateid. «Maalimine on minu jaoks teraapia,» kinnitas ta. Sellele näitusele on Treu toonud oma õlimaali «Suveõhtu loojangus».
2009. aastast kunstihuvilisi juhendav ja õpetav Tiina Saarmann leiab samuti, et iga inimene, kel huvi ja tahtmine, saab asjatundja juhendamisel maalimisega hakkama. «Maalil on inimese hetkeemotsioon, mida ta väljendab oma kunstitöös. Iga inimene näeb loodust, asju ja sündmusi erinevalt ning talletab selle oma töösse. Igas maalis on tegija kiiks, mis teda teistest eristab,» sõnas Saarmann.
Tiina Loomemajas käib praegu kunstihuvilisi 24, kes saavad kokku kahel korral nädalas. «Kui seitse aastat tagasi alustasime, oli neid ainult kolm-neli. Hea meel on tõdeda, et üha enam inimesi leiab maalimises väljundi vaba aja sisustamiseks,» sõnas ta.
Valga kunstikuu kohta ütlesid mõlemad kunstihuvilised tunnustavaid sõnu. «Saab esitleda enda loomingut ja samas vaadata teiste tehtut,» nentis Treu.
Teatrisaali fuajee teisel korrusel on väljas kultuurikeskuse kunstiringi laste joonistused, lapsi juhendab Ülla Blaasen.
Muusika ja lummav liivakunst
Kõiki loomeinimesi peeti meeles tänusõnade ja teemakohase meenega. «Jääb usk ja lootus, et kunstikuu astub omanäolise traditsioonina kindlat sammu ajas ja ruumis, külvates tuhandetesse silmadesse ja südameisse soojust ja armastust,» sõnas kultuurikeskuse perenaine Ülle Juht tänukõnes.
Üritus jätkus kontserdiga, kus muusikute Marek Sadama ja Tõnu Laikre kõrval oli kaastegev liivakunstnik Madli Luuk. Seda, mida kunstnik käte abil liivaga tegi, on sõnades väljendada võimatu – peab oma silmaga nägema.
Näitusi saab kultuurikeskuses uudistada novembri lõpuni. Vaatamist väärib ka kultuurikeskuse teemakohane sisekujundus, mille autorid Ülla Blaasen, Margi Vähi ja Jüri Freiman.
Kunstikuul on Valga kultuurikeskuses üleval lisaks kohalike harrastuskunstnike töödele ka Nerva näitus, Selle avamisel oli kohal ka kunstnik ise.
Omaette vaatamist väärt oli kunstikuu avakontserdil liivakunstnik Madli Luugi etteaste. Tema käte ja liiva abil valmisid hämmastavalt kaunid kunstitööd, mida rahvas sai suurel ekraanil näha.
Suure töö kultuurikeskuse sisekujundusel olid ära teinud kolm kunstnikku: Maigi Vähi, Jüri Freiman ja Ülla Blaasen.
